Klindeni teenuste seast leiad omale lahenduse

Broneeri aeg
← Tagasi

Juureravi ehk endodontia

Millal ja miks tekib endodontilise ravi vajadus?

Vajadus juureravi ravi järele tekib kõige sagedamini sügava karioosse kahjustuse tagajärjel. Karioosne kahjustus hakkab moodustuma hamba pinnal ja ravimata jätmisel läbib esmalt hamba emaili ja dentiini, mille järel jõuab see närvide- ja veresoonterikkasse pulbiruumi. Harvem on see hambatrauma tagajärg.

Hamba pulbiruum on normaalselt steriilne, mis tähendab seda, et baktereid seal ei ole. Kui aga karioosse kahjustuse kaudu tekib ühendus pulbiruumi ja mikroobirikka suuõõne vahel, siis tekib hambapulbi (veresoonte ja närvikoe) infitseerumine ja lokaalne põletik ehk pulpiit.

Liiga kaugele arenenud ehk pöördumatu pulpiidi korral ei ole enam võimalik taastada hambapulbi seisundit ning on näidustatud endodontiline ravi. Samuti võib endodontiline ravi osutuda vajalikuks proteetilistel protseduuridel, traumaatilise hambumuse tõttu ja igemetaskust lähtuvate infektsioonide tõttu.

Mida kujutab endast juureravi?

Endodontilise ravi eesmärgiks on puhastada ja laiendada vajalikul määral hamba pulbikambri ja juurekanaleid ning teostada nende lekkekindel täitmine. Juurekanaleid puhastatakse spetsiaalsete kanalinõeltega mis on aeganõudev ja keeruline protseduur. Sageli vajavad hambas ravi mitu kanalit (ühest neljani) ja juurdepääs tagumiste hammasteni on keeruline. Ravi võib komplitseeritumaks muuta kõverad kanalid.

Juureravi eesmärgiks on infitseerunud juurekanalite puhastamine, põletikukolde ravimine lõualuus ja seejärel juurekanalite võimalikult tihe sulgemine. Kroonilise põletiku ravi on pikaajaline sest luu taastumine juuretipu piirkonnas on aeganõudev protsess. Hammas, mille juurekanaleid ravitakse, võib muutuda hellaks või hakata valutama kuna tegemist on põletikuga milline ravi algfaasis võib ägeneda. Kuid need sümptomid peaksid ajaga siiski mööduma. Juureravi õnnestumist hinnatakse alles aasta aega pärast ravi lõppu.

Tulemuslikuks juureraviks on väga oluline detailselt täpne ülevaade olukorrast. Seepärast tehakse juureravi käigus mitmeid röntgenülesvõtteid, et täpsustada hamba anatoomiat, juurekanalite tööpikkust ja juuretäidise kvaliteeti. Ülipõhjalikeks uuringuteks kasutame 3D röngentehnoloogiat ning vajadusel ka mikroskoopi.

Tavaliselt vajab juureravi protsess kaht visiiti. Esimesel visiidil puhastatakse hammas karioossest koest (pehme hambakude), vajadusel ehitatakse üles hambaseinad, et asetada hambale kofferdam (spetsiaalne kumm, mis kaitseb selle eest, et bakterid ei pääseks suust hambasse ja ravimid ja loputuslahused ei satuks patsiendile suhu) ja laiendatakse juurekanaleid, misjärel asetatakse hambasse antibakteriaalne ravim ja suletakse hambaõõs tihedalt ajutise täidisega.

Järgneval visiidil tehakse juuretäidis, millega suletakse tihedalt hambas olevad juurekanalid. Hammas taastatakse peale juureravi kas täidise või krooniga (sõltuvalt sellest, kui hävinenud on hamba krooniosa).